Palun tutvusta ennast lähemalt: kes sa oled ja millega igapäevaselt tegeled.
Olen 30-aastane kahe väikese (ja väga toimeka) lapse ema ning abikaasa. Igapäevaselt keerlebki mu elu palju just laste ümber – Lennart (4) ja Luna (3) hoiavad elu päris heas tempos. Kui parajasti ei kasvata lapsi või ei otsi kadunud sokke, töötan kiirabis ning koolitan tulevasi esmaabiandjaid ja meedikuid.
Kuidas sattusid kaitseväkke? Sinu teekond reservväelaseks saamisel.
See teekond sai alguse juba siis, kui olin 14. Mind võlus kogu see maailm – distsipliin, füüsilised katsumused ja militaarsed võistlused. Olin pühendunud kodutütar, kes käis igal võimalusel metsas turnimas. Mõtlesin juba siis, et kui kõik mehed läbivad ajateenistuse, siis mina ei kavatse küll teistsugune olla.
Pärast gümnaasiumi läksin kohe ajateenistusse ja teenisin 11 kuud Kuperjanovi jalaväepataljonis. Kerge see ei olnud, aga allaandmine ei tulnud kõne allagi. Ajateenistuse lõpuks olin rühmaparameedik ja hiljem läbisin veel täiendavaid kursusi, kuni sain nooremveebli auastme.
Täna olen reservis ja see osa mu elust on küll pisut tahaplaanile jäänud, aga ausalt öeldes usun, et see on olnud väga oluline osa minu elust.
Kuidas leidsid tee kiirabisse?
Meditsiin on mind alati paelunud, mis on mu suguvõsa kontekstis peaaegu kriminaalne. Meie peres ei tohi isegi sõna veri liiga valjusti öelda – mõni vajub juba jutu peale näost ära. Aga mina? Mina luurasin kiirabiautode ümber ja unistasin sellest maailmast salamisi kogu aeg.
Ajateenistuse ajal sain maitsta, mida tähendab kiirabitöö – tegin praktikat nii Tallinna kui Võru kiirabis ja ausalt öeldes olin kohal nii tihti, et oleksin võinud varustusse kuuluda. Pärast teenistust töötasin Tartu Ülikooli Kliinikumis EMO-s ja mitmetes osakondades, mis kõik andsid mulle vajaliku pagasi. See oli pikk, vahepeal ka konarlik tee, aga see maailm tõmbas mind endasse ja enam ei lasknud lahti.
Kuidas näeb välja sinu tööpäev kiirabis?
Hommikul võtame valve üle ja uurime, mis ööpäeva jooksul juhtus. Kontrollime kogu varustuse üle – alates defibrillaatorist kuni plaastrikarbini. Mõni päev jõuame isegi kohvi juua. Mõni teine päev ei näe sa enam lõunasööki ega tualetti enne, kui päike loojub. Aga just see ettearvamatus hoiabki asja põnevana. Iga päev on uus lugu, uus inimene, uus olukord.
Millised iseloomuomadused on vajalikud kiirabitöös?
Hea huumorimeel. Aga tõsisemalt – pingetaluvus, kiire kohanemine ja oskus inimestega suhelda ka siis, kui nad on oma elu kõige kehvemas olukorras. Säilenõtkus – see ilus eestikeelne sõna – on ehk kõige täpsem kirjeldus. Pead painduma, aga mitte murduma.
Mida naudid rohkem – kas kiirabitööd või koolitajarolli?
Mõlemal on oma võlu. Koolitajana peab alati mitu sammu ette mõtlema – sa ei saa improviseerida nagu väljakutsel. See tähendab suurt ettevalmistust ja vaimset pinget. Samas on tohutult rahuldust pakkuv näha, kuidas keegi Sinu toel uusi oskusi omandab või sära silmis minu mõeldud situatsioone lahendab. Aga kiirabi – see on mu südame võitnud. See tempo, see meeskonnatöö ja see, et iga päev on päriselt oluline – see on hindamatu tunne.
Millised on Sinu hobid ja kired?
Mulle meeldib natuke kõike – ja vahel ka palju! Ratsutan, ujun, sõidan rattaga, mõnikord laulan laval, teinekord keerutan end postitantsu trennis. Elu on liiga lühike, et teha ainult ühte asja korraga.
Aga kõige suurem ja tähtsam "projekt" on mul kodus – kaks väikest inimest, kes õpetavad iga päev, kui vähe ma tegelikult veel tean. Kooskasvamine Lennarti ja Lunaga on olnud siiani kõige suurem väljakutse ja samas suurim rõõm. Ning muidugi – nende kõrval on minu abikaasa Kevin, kelle toeta ei toimiks meist keegi.
Sõnum noortele, eriti noortele naistele, kes mõtlevad ajateenistuse peale?
Kui sa vähegi tunned, et see teema sind kõnetab, siis tee see samm. Ära lase end eksitada hirmust, et "äkki ma ei saa hakkama". Sa saad. Ja isegi kui vahel tundub, et ei saa – siis just sealt algabki eneseületus. Ajateenistus on võimalus. Võimalus kasvada, tugevamaks saada ja leida iseendas midagi, mida sa ei teadnudki olemas olevat.
Ja veel – ajateenistus ei ole ainult "meeste asi". Väga palju on ka naiseks olemises just seda jõudu ja visadust, mida selles süsteemis vaja on. Kui mina sain hakkama, siis sina saad ka.