Pakutavad teenused
- Statsionaarne õendusabi (teavitatud nõusoleku blankett, saatekiri iseseisvale statsionaarsele õendusabile/koduõendusele)
- Statsionaarne hospiitsravi
- Koduõendusteenus
- Õendusteenus hooldekodus
- Üldhooldusteenus
Keskuse telefonid
| Nimi | Amet | Telefon | E-post |
|---|---|---|---|
| Lilia Leppsaar | keskuse juhataja | 786 8589, 5343 1965 | lilia.leppsaar@leh.ee |
| Tiia Toots | vastutav õde | 786 8469 | tiia.toots@leh.ee |
| Jana Kuus | arst-konsultant | jana.kuus@leh.ee | |
| Maarika Pilt | juhtumikorraldaja | 5305 3701 | maarika.pilt@leh.ee |
| Õendusabikeskus | õed 7B | 786 8590 | |
| õed 2A | 786 8586 | ||
| õed 2B | 786 8472 | ||
| patsiendid 2B | 786 8473 | ||
| Hooldekodu | 7A | 786 8585 | |
| Hooldekodu õde | 7A | 786 8495 |
Statsionaarne õendusabi
Statsionaarne õendusabi ehk õendusabi osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab õendusabi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Statsionaarse õendusabi osakond on mõeldud krooniliste haigustega haigetele ja eakatele, et osutada neile õendusprotseduure ja sümptomaatilist ravi. Statsionaarsele õendusabiteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst, vajalik on saatekiri. Statsionaarsel õendusabiteenusel viibimise aeg sõltub patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.
Statsionaarses õendusabis viibiva ravikindlustatud patsiendi ühe voodipäeva maksumusest tasub 90% Tervisekassa ja 10% patsient (14,179 eurot/ööpäev). Lisaks on esimese kümne haiglapäeva eest täiendavalt 50 eurot (10 x 5) voodipäevatasu.
Statsionaarse õendusabi patsientidele on avatud 47 voodikohta.
Statsionaarne hospiitsravi
Alates 01. novembrist 2025 pakub Lõuna-Eesti Haigla statsionaarset hospiitsravi. Hospiitsteenust osutatakse õendusabikeskuses 2. korrusel B-korpuses.
Hospiitsravi teenus on inimesele, kelle haigusele ei ole tervendavat ravi ning raske haiguse tõttu ei ole enam kaua elada jäänud. Hospiitsiravi eesmärgiks on võimaldada kaugele arenenud haigusega inimesel elada maksimaalselt täisväärtuslikku elu kuni surmani ning tagada väärikas ja rahulik elust lahkumine. Hospiitsravi keskendub sümptomite leevendamisele ning emotsionaalsele ja hingelisele toetusele, mida pakutakse nii patsiendile kui ka tema lähedastele.
Hospiitsravi teenusele tulemise otsus kujuneb patsiendi, raviarsti ja lähedaste koostöös, arvestades patsiendi seisundit ja eelistusi. On oluline, et nii patsient kui ka tema lähedased mõistaksid, et hospiitsis osutatav ravi on leevendav ning aktiivset ravimist enam ei toimu. Leevendav ravi toetab elu, kuid aktsepteerib, et suremine on loomulik protsess. Tähtis ei ole niivõrd lisada elule päevi, vaid muuta järelejäänud päevad võimalikult elamisväärseks.
Hospiitsteenus ei ole mõeldud ainult viimases staadiumis vähihaigetele, vaid ka teiste raskete haiguste (nagu südamehaigused, kopsuhaigused, maksa- ja neeruhaigused, HIV, insult, dementsus, kooma ja ALS) põdevatele, elu lõpufaasis olevatele patsientidele.
Hospiitsi patsientide külastusajad on paindlikud. Lähedastel on võimalik patsiendi juures viibida tavapärasest kauem, et pakkuda toetust, aidata hooldustoimingutes või lihtsalt veeta koos väärtuslikku aega. Soovi korral on võimalik viibida patsiendi juures ka ööpäevaringselt.
Hospiitsravi meeskond toetab nii patsienti kui ka tema lähedasi. Hospiitsravi meeskonda kuuluvad õed, hooldajad, arst, hingehoidja, juhtumikorraldaja ning teised spetsialistid, kes on kaasatud vastavalt patsiendi individuaalsetele vajadustele.
Hospiitsravile suunamise kriteeriumid:
- Palliatiivse ravi patsiendi võimekuse skaala (Palliative Performance Scale (PPSv2): skoor < 50%.
- Kliinilise seisundi muutus: patsiendi haigus on faasis, kus tõenäoline oodatav elulemus on vähem kui 6 kuud, kui haigus kulgeb tavapäraselt.
- Otsus patsiendi hospiitsravile suunamise kohta tehakse patsiendi kliinilise seisundi, sümptomite ja muude tunnuste alusel. Arvestatakse neid kliinilise seisundi muutuseid, sümptomeid ja tunnuseid, mis viitavad halvale prognoosile ning on pöördumatud.
Statsionaarsele hospiitsravile suunamine toimub perearsti või eriarsti saatekirjaga. Hospiitsravile suunamisel palun eelnevalt ühendust võtta õendusabikeskuse juhatajaga Lilia Leppsaar, telefon +372 786 8589, +372 5343 1965 või e-post lilia.leppsaar@leh.ee
Hospiitsravile suunamise kriteeriumid
Palliatiivse ravi patsiendi võimekuse skaala
Hospiitsravi teenuse eest tasub Tervisekassa.
Koduõendus
Koduõendus on mõeldud patsiendile, kelle tervislik seisund ei nõua haiglas viibimist, kuid kes siiski vajab asjatundlikku meditsiiniabi. Koduõendusteenus on piiratud liikumisvõimega inimesele, kes ei suuda ise arsti juurde minna. Koduõendusteenusele suunamise vajaduse otsustab perearst või eriarst. Vajalik on saatekiri, kuhu arst märgib patsiendi terviseprobleemid, ravi ning õendusabivajaduse.
Koduõendusele suunamisel võtta ühendust vastutava õega Pille Jagomäe mobiilil +372 528 3551, e-postil pille.jagomae@leh.ee.
Koduõendus on ravikindlustatud inimesele tasuta, selle eest maksab Tervisekassa.
Õendusteenus hooldekodus ja erihooldekodus
Tervisekassa rahastab õendusteenust hooldekodus ja sellest aastast ka erihooldekodus. Õendusteenus parandab tervishoiuteenuste kättesaadavust hooldekodus. Õde tegeleb hooldekodudes väikeste või mõõdukate tervisemuredega ning hoiab sidet pere- ja eriarstidega. See tähendab, et õde ei ravi raskelt haigeid, kuid aitab leida lahendust erinevate terviseprobleemide korral. Samuti on hooldusteenuse, ravimite ja abivahendite kulud jätkuvalt inimese enda või tema lähedase kanda. Lõuna-Eesti Haigla õendusabikeskus pakub õendusteenust haigla hooldekodus, Rõuge hooldekodus, Laheda Sotsiaalkeskuses ja Lõuna- Eesti Erihooldusteenuste Keskuses.
Üldhooldusteenus ehk hooldekodu
Üldhooldusteenus ehk hooldekodu on sotsiaalteenus inimesele, kes tulenevalt terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda püsivalt või ajutiselt iseseisva eluga toime tulla.
1. juulist 2023 jõustus Eestis hooldereform. Täpsem info www.sm.ee/hooldereform
Üldhooldusteenusele tulemiseks on esmalt vajalik pöörduda registreeritud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole, kes hindab Teie kõrvalaabi vajaduse. Hooldekodusse tulekut saab planeerida peale otsuse saamist kohalikust omavalitsusest. Hooldekodusse tulekuks on vajalik eelnev broneering.
Hooldekodus on 1-, 2- ja 3-kohalised toad. Hooldekodus elavatele inimestele on tagatud õendusteenus, mille eest tasub Tervisekassa (https://www.tervisekassa.ee/partnerile/raviasutusele/oendusabi)
Hooldekodu maksumus sõltub kliendi toimetulekuvõimest ja hooldusvahendite vajadusest.
Õde hooldekodus Carola-Kardi Neemse, tel 786 8495, carola-kardi.neemse@leh.ee.