Lõuna-Eesti Haigla õendusabikeskus saab 20 aastaseks

17. septembril 2001. aastal avati Lõuna-Eesti Haiglas hooldusravikeskus, juhatajaks oli Reet Urban. Hooldusravikeskuse koosseisu kuulus 10 voodikohaga hooldusravi osakond ja 30 kohaga hooldekodu. Hooldusravi meeskonda kuulusid 4 õde, hooldajad, 0,5 kohaga arst, vanemõde, osakonnajuhataja ja perenaine.

Hooldusravi mõiste tuli Eesti tervishoiumaastikule seoses  tervishoiu reformimisega.  Hooldusravi oli mõeldud patsientidele, kes olid neile vajalikus mahus aktiivravi kätte saanud ning ei vajanud enam kõrgtehnoloogilist ja spetsialiseeritud aktiivravi. Hooldusravi (õendusabi) oli väljakujunenud erivajadustega haigetele osutatav meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalne abi, mis lähtub haige individuaalsetest vajadustest, kindlustab talle parema võimaliku elukvaliteedi ja maksimaalse toimetuleku haigusega. Hooldusravi teenuse tulekuga tulid tervishoiumeeskondadesse sotsiaaltöötajad. Mõisteti, et kõigile tervisega seotud probleemidele ei ole võimalik lahendust leida ilma, et  lahendataks patsiendi sotsiaalsed probleemid. Hooldusraviteenuse eest tasus Eesti Haigekassa kindlustusega patsientidele täies mahus. Haiglavõrgu arengukavas oli hooldusravi rahastamine planeeritud kolme osapoole poolt - patsient, haigekassa ja kohalik omavalitsus.

1

1. märtsist 2002 suurendati hooldusravi voodikohtade arvu 10 võrra, ehk kokku sai 20 voodikohta. Hooldusravi vajavate patsientide hulk oli kasvutrendis.

12.detsembril 2002 väljastati Lõuna-Eesti Haiglale koduõendus-hooldusteenuse luba. 2003. aastal koolitati esimesed koduõed, kes alustasid koduõendus-hooldusteenuse osutamist hooldusravikeskuse koosseisus. Esimesed koduõed tegid koduõetööd haigla valveõe töö kõrvalt.

2004. aastal alustati 2A remondiga päevase õendusabiteenuse tarbeks, kahjuks haigekassa ei hakanud seda teenust rahastama ja remonditud ruumidest sai lisa hooldekodule. Hooldekodukohtade arv suurene 14 voodikoha võrra, kokku sai 44 kohta.

2004. aastal lisandus ambulatoorse hooldusraviteenusena geriaatriline hindamine. Geriaatrilise hindamise meeskonda kuulusid arst, õde ja sotsiaaltöötaja. Geriaatriline hindamine on kompleksne seisundi hindamine arsti, õe ja sotsiaaltöötaja poolt eesmärgiga aidata leida parimad lahendused igapäevaeluga toimetulekuks. Geriaatrilise hindamise kokkuvõte edastati patsiendile, tema perele, perearstile ja kohalikule omavalitsusele.

2008. aastal koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga alustas TRAIN projekt, mille idee pärines hooldusravikeskuse töötajatelt. Suureks väljakutseks hooldusravi osakondadele oli koolitatud hooldaja leidmine või hooldaja koolitamine, neid lihtsalt ei olnud. TRAIN projekt oli rahvusvaheline projekt, mille põhiideeks oli Soome hooldaja õpipoisikoolituse idee kohandamine Eesti oludesse ning juhendmaterjali ja käsiraamatu koostamine. TRAIN projekti käigus kohandati Eesti riiklik hooldustöötaja õppekava õppevormi, kus 80% mahust moodustab töötades õppimine ja 20% teooriaõpe õppeasutuses. Neli hooldusravi töötajat alustas hooldajaõpet Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Sellele järgnes tihe koostöö Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, nimelt koolitati 2 lendu hooldustöötajaid Lõuna-Eesti Haiglas kohapeal, mis ühtlasi aitas parandada ka hoolduse kvaliteeti.

2008. aastal võtsid hooldusravikeskuse töötajad osa veel teisestki olulisest projektist „Dementsus - väljakutse ühiskonnale ja üksikisikule”. Koolituskava oli kokku pandud SA EELK Tallinna Diakooniahaigla & Schleswig-Holsteini Diakooniatöö, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli, EGGA ja Eesti Alzheimeri Ühingu poolt. Koolitusel osales 18 töötajat.

2009. aastal esitas Lõuna-Eesti Haigla projekti taotluse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondile „Õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamine Lõuna- Eesti Haiglas“, mille tulemusena renoveeriti 2A ja 2B osakonna ruumid.

2010. aastal toimus muutus hooldusravi eest tasumisel, nimelt kehtestati patsiendile 15% omaosalus haigekassa hinnast, 85% tasub haigekassa.

01. aprillil 2012 nimetati hooldusravikeskus ümber õendusabikeskuseks ja juunis 2012. aastal avati õendusabikeskuse renoveeritud ruumid, mis valmistasid palju rõõmu ja rahulolu patsientidele ja patsientide lähedastele.

2014. aastal sai alguse tihe koostöö Tartu Ülikooli Kliinikumiga ja algas mitmeaastane projekt „Eakasõbralik haigla“, mille eesmärgiks oli arendada eakasõbralikku keskkonda ja parandada eakatele suunatud teenuste kvaliteeti. Projekti raames viidi korduvalt läbi eakasõbraliku haigla küsitlust ja kohandati osakonna tegevusplaanid õendusabi teenuse kvaliteedi parandamiseks. Eakasõbraliku haigla küsitluse tulemustest arenes järgmine projekt, nimelt vabatahtlike kaasamine statsionaarses õendusabis.

2016. aastal alustati koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi õendusabiosakonnaga vabatahtlike kaasamiseks vajaliku dokumentatsiooni ja koordineerimismustri välja töötamist.

2018. aasta sügisel külastati TÜK õendusabi osakonna õendusjuhtidega Soome OLKA  vabatahtlike ühendust kogemuste saamise eesmärgil.

2018. aastast koostöös MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant Vabatahtlike Väravaga avanes võimalus osaleda projektis „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekande süsteemis ja üle- eestiliselt rakendatava koostöö mudeli välja töötamine“. Eelpoolnimetatud projekti raames aitasid hooldekodus eakate vaba aega sisustada 3 vabatahtlikku. Projekti eesmärgiks oli vabatahtlike värbamine, koolitamine ja koordineerimine. Meie ülesandeks oli vabatahtlike ja patsientide või hooldekodu elanike kokku viimine ning vabatahtliku tegevuse toetamine. Projekti raames said koolituse ka osakonnatöötajad, kuidas arendada ja teha koostööd vabatahtlikega.

2019. aastal esitati taotluse Vabatahtliku sõbra märgise saamiseks. MTÜ Kodukant eksperdid käisid kohapeal hindamas meie keskkonda ja võimalusi vabatahtlikuks tegevuseks. MTÜ Kodukandi poolt omistati Vabatahtliku sõbra tunnustus.

2019.aastast hakkas Eesti Haigekassa rahastama õe teenust hooldekodus. Siiani aitasid õendusabikeskuse õed hooldekodu elanikke väiksemate terviseprobleemide korral, nüüd oli võimalik võtta tööle õde hooldekodusse.

2020. aastal jäid planeeritud arengutegevused toppama, algas lõputu võitlus COVID-19 pandeemiaga.

Tänaseks on statsionaarse õendusabi voodikohti 47, õendusabiosakonnad asuvad 2A, 2B ja 7B. Hooldekodu voodikohti 30, hooldekodu paikneb 7A korpuses. Koduõendusteenust osutame kolmes omavalitsuses: Võru linn, Võru vald, Rõuge vald. Töötab 5 täiskoormusega koduõde. Õendusabikeskus pakub õeteenust ka kolmes hooldekodus: õendusabikeskuse hooldekodus, Rõuge hooldekodus ja Laheda Sotsiaalkeskuses.

Õdesid töötab õendusabikeskuses 17, hooldustöötajaid 41. Meeskonda kuulub sotsiaaltöötaja ja arst- konsultant. Tihe koostöö on taastusravi osakonnaga, aktiivraviosakonnas alustatud taastusravi on võimalik jätkata õendusabis.

Õendusabikeskuse traditsiooniks on olnud pikki aastaid keskuse sünnipäeva tähistamine septembris väljasõiduga Eesti erinevatesse kaunitesse paikadesse ning oleme ka külastanud Euroopa Liidu struktuurfondide rahaga renoveeritud teisi õendusabiosakondi kogemuste saamise ja vahetamise eesmärgil.