Uudised

28. veebruaril 2023 avati pidulikult Lõuna-Eesti Haigla renoveeritud 8A palatiosakond. Osakonnas on 16 isolatsioonipalatit ja lisaks veel kaks palatit, kuhu on võimalik paigutada rohkem patsiente. Kokku on osakonnas 21 voodikohta. Isolatsioonipalatid suudavad tõhusamalt ära hoida viiruste levikut osakonnas. „Igal patsiendil on oma palat, oma WC, on oma individuaalne ventilatsioon. See on põhiline, mis on selle remondiga saavutatud,» rääkis kirurgia valdkonna ravijuht Denis Uksov.

Osakonna patsientidest üle poole on Võrumaa elanikud ja umbes kolmandik Valga- ja Põlvamaalt. Patsiente jagub ning ka meedikutega on osakond tagatud. «Tingimused on loodud, võimalused on olemas, vaade on parim Eestis,» ütles Uksov.

Renoveerimistöödega alustati eelmise aasta suvel ja ümberehitamine läks maksma 1,2 miljonit. Raha investeeringuks tuli Euroopa Liidu taasterahastust ja selle otsuse eest täname omaaegset ministrit Anneli Otti. Ehitushanke võitis Semuehitus AS, järelvalvet teostas Pärn Projekt OÜ.

Osakonna remondiga investeeringud Lõuna-Eesti Haiglas tänavu ei lõppe. «Kohe hakkab pihta päikeseelektrijaama ehitus – lepingud on sõlmitud, valmima peaks maikuu alguses. See on üle 300 000 euro projekt,» kinnitas juhatuse liige Arvi Vask.

Projekti „AS Lõuna-Eesti Haigla rekonstrueerimine“ tegevusi rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames ERF vahenditest.

kirurgia valdkonna ravijuht Denis Uksov ja õendusjuht Angela Siidra

kirurgia valdkonna ravijuht Denis Uksov ja õendusjuht Angela Siidra

2

 

Võru Selveri kaupluse juhataja Jane Jõgeva ja kaubakategooriajuht Merlin Heletäht andsid Lõuna-Eesti Haiglale üle sümboolse Selveri heategevuskampaania „Koos on kergem“ annetussumma sertifikaadi. Kogutud summa läheb vastsündinute elustamise koolituse korraldamiseks.

Aitäh suure südamega inimestele!

1

Alates 7. novembrist pakub Lõuna-Eesti Haigla ämmaemand Elin Teekivi imetamisnõustamise teenust.

Imetamisnõustamine toimub igal esmaspäeval kell 13-16 Lõuna-Eesti Haiglas 4. korrusel B-korpuses ruumis B401. Kokkuleppel on võimalik ka nõustamisaega muuta. Registreerida saab registratuuri telefonil 786 8569 või e-posti teel elin.teekivi@leh.ee. Samuti saab registreerida sünnitusosakonnas ja sünnitusjärgsete koduvisiitide järgselt (ämmaemand Kadi Joakit).

Lisainfo: elin.teekivi@leh.ee, tel. 786 7863 (E ja R).

Meil on rõõm teada anda, et Lõuna-Eesti Haigla ämmaemandad Kadi Joakit ja Kätriin-Margeri Laanemets on alustanud sünnitusjärgsete koduvisiitidega ja koduvisiitide tegevusmudeli testimist.

Projekti eesmärgiks on luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere heaolu mõjutavate riskide sõelumiseks ja maandamiseks ämmaemandate korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu koostöös kohalike omavalitsuste ja tervishoiuasutustega erinevates Eesti piirkondades.

Perede toetamine koosneb kahest etapist. Esiteks riskide sõelumine lapseootuse ajal selleks kohandatud hindamisvahendite abil ning seejärel koduvisiitide läbiviimine äsja lapse saanud peredele. Korduvad koduvisiidid tehakse peredele, kellel on märgatud ja hinnatud riskitegureid, mis mõjutavad lapse heaolu. Fookuses on ema vaimne tervis ning perekondlikud psühhosotsiaalsed riskid.

Asutused, kus ei ole varem sünnitusjärgseid koduvisiite teostatud, saavad projekti poolt koduvisiidiks vajaliku kohvri koos põhitarvikutega. Ämmaemandaid toetatakse kogu projekti vältel mentorluse ja supervisioonidega. Lisaks oleme loomas koostöövõrgustikku vaimse tervise spetsialistide ja kohaliku omavalitsusega, kellega koostöös kõrgenenud riskiga peresid toetada.

Projekti algataja on Sotsiaalministeerium ning teenuse osutamine on läbi räägitud Eesti Haigekassaga, kes võimaldab ämmaemanda koduvisiite kuni esimese eluaasta lõpuni. Projekti viiakse ellu Norra toetusest. Projekti tutvustavat infotundi on võimalik järele vaadata siit: https://www.youtube.com/watch?v=Ot8LZAJACzA

Projekti partneriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum ning lisaks on liitunud veel ämmaemandaid 9 erinevast tervishoiuasutusest, sh 3 perearstikeskusest.

Kontakt: Kadi Joakit, e-post kadi.joakit@leh.ee, tel 5342 5248 

Kätriin-Margeri Laanemets, e-post katriin-margeri.laanemets@leh.ee, tel 5422 0497

 

Kõigile Eestis viibivatele Ukraina sõjapõgenikele on tagatud vältimatu abi raske või eluohtliku terviserikke korral. Võrumaal saab vältimatut abi ööpäevaringselt Lõuna-Eesti Haiglas aadressil Meegomäe küla, Võru vald.

Infotelefonid haiglas:

  • registratuur +372 786 8569 E-R kell 7.45-17.00
  • erakorralise meditsiini osakond (EMO) tel +372 786 8511 (24h).

Kedagi abita ei jäeta! Ukrainlastele on antud teenused tasuta.

Perearstid osutavad vajaminevat arstiabi patsiendi pöördumisel.
Perearstide nimekiri on kättesaadav siit: Ukraina sõjapõgenikele

Eesti tänab arste, õdesid ja hooldajaid, kes võitlevad haiglates koroonapatsientide elu eest ning seisavad silmitsi pandeemia kõige tumedama poolega.

Rõõm on teada anda, et president Alar Karis on annetanud Punase Risti teenemärgi Lõuna-Eesti Haigla ravijuhile Agnes Aartile. Oleme uhked! https://president.ee/et/meediakajastus/pressiteated/53419

Tartu Ülikooli Kliinikum (TÜK) korraldab tasuta vestlusringe insuldi teemal. Vestlusringid on mõeldud patsientidele, lähedastele ja kõikidele teistele, kes soovivad infot ja tuge haigusest taastumisel, haiguste ennetamisel ja/või elukvaliteedi parendamisel. Vestlusringides jagatakse uut infot, kinnistatakse juba kuuldut ning toetatakse patsientide poolsete kogemuste jagamist, et kokku saaks nii tõenduspõhine teave kui ka reaalne patsiendi kogemus.

E-vestlusringid toimuvad Teamsi keskkonnas. Vajalik on etteregistreerimine e-postil patsiendiinfo@kliinikum.ee. Seejärel saadetakse Teile e-vestlusringi link.

Juba toimunud insulditeemalised vestlusringid on salvestatud ja neid saab järgi kuulata/vaadata aadressil www.kliinikum.ee/patsiendile/vestlusringid-patsiendile/. Iga kuu toimub lisaks ühel teemal vestlusring, kalender on toodud antud lehel.

17. septembril 2001. aastal avati Lõuna-Eesti Haiglas hooldusravikeskus, juhatajaks oli Reet Urban. Hooldusravikeskuse koosseisu kuulus 10 voodikohaga hooldusravi osakond ja 30 kohaga hooldekodu. Hooldusravi meeskonda kuulusid 4 õde, hooldajad, 0,5 kohaga arst, vanemõde, osakonnajuhataja ja perenaine.

Hooldusravi mõiste tuli Eesti tervishoiumaastikule seoses  tervishoiu reformimisega.  Hooldusravi oli mõeldud patsientidele, kes olid neile vajalikus mahus aktiivravi kätte saanud ning ei vajanud enam kõrgtehnoloogilist ja spetsialiseeritud aktiivravi. Hooldusravi (õendusabi) oli väljakujunenud erivajadustega haigetele osutatav meditsiiniline, psühholoogiline ja sotsiaalne abi, mis lähtub haige individuaalsetest vajadustest, kindlustab talle parema võimaliku elukvaliteedi ja maksimaalse toimetuleku haigusega. Hooldusravi teenuse tulekuga tulid tervishoiumeeskondadesse sotsiaaltöötajad. Mõisteti, et kõigile tervisega seotud probleemidele ei ole võimalik lahendust leida ilma, et  lahendataks patsiendi sotsiaalsed probleemid. Hooldusraviteenuse eest tasus Eesti Haigekassa kindlustusega patsientidele täies mahus. Haiglavõrgu arengukavas oli hooldusravi rahastamine planeeritud kolme osapoole poolt - patsient, haigekassa ja kohalik omavalitsus.

1

Tänusõnad Brüsselisse Euroopa Naiste Assotsiatsioonile (www.assocfemmesdeeurope.eu), mis tegeleb heategevusprojektidega. Tänu Teile on meie pisikeste beebide kõrvakuulmine nobedasti kontrollitud! Eriline tänu projekti vedajale Egle Olssonile!

12

Kagu-Eesti visiidi käigus külastas peaminister Kaja Kallas koos delegatsiooniga Lõuna-Eesti Haiglat. Räägiti haigla käekäigust, toimetulekust covidiga ning vahetati mõtteid vaktsineerimise edusammude teemal.

1